Plaan oli juba ammu Sonsule vaikselt selga tagasi saada, aga kuna üksi oli see päris raske ettevõtmine avanes mul nüüd hea võimalus kui Adriana siin on. eelnevatel päevadel oleme suutnud jõuda selleni et jookseb ilusti viisakalt korde peal sadula ja valjastega ning kuuletub kordel ilusti käsklustele. Samuti saime juba maast sammus kontaktiharjutusi teha ilma, et ta närvi läheks. Niisiis otsustasime et täna on see päev kus Adriana talle vaikselt kõhuli selga läheb. Korde algas jubedalt, kimas minema jne, polnud üldse selline nagu viimane nädal olnud on. Järsku hakkas isegi kordel tagant üles loopima, seda pole ma vist ise kordagi oma silmaga näinud et ta teeks. aga kuna putukaid oli palju siis arvan et eks need tegid ka oma töö. Lõpuks kui saime vähekene rahulikumaks otsustasime proovida. Kõige pealt vaikselt puki otsast toetada seljale, siis vaikselt jalusele toetada ja lõpuks nagu kartulikott kõhuli sadulale. Poiss oli niii tubli, saime nii käe kõrval ilusti kõnnitud, vahepeal oli selline nägu et mis nüüd küll toimub aga kordagi alt minema ei jooksnud ja lõpetasime trenni väga väga positiivselt. Laupäev teeme järgmise katse :)
No comments:
Post a Comment